Mis on kukekannus ja miks see nii tüütu on?

Kui hommikul voodist tõustes käib kannast läbi valusähvatus, mis paneb sind korraks kikivarvul seisma, võib süüdlaseks olla kukekannus ehk plantaarfastsiit. See on seisund, kus jalatalla all olev kõõlus (plantaarfastsia) muutub põletikuliseks ja mõnikord tekib kanna alla isegi väike luuline “okkake” ehk kukekannus. Selline seisund võib muuta iga sammu piinavaks – eriti hommikul või pärast pikka istumist, sest põletikuline sidekirme on öö jooksul jäigastunud ning esimeste sammude ajal annab valu eriti tugevalt tunda (Khan jt. 2008) (Wang jt. 2013).

Mida teha, kui tavalised võtted ei aita?

Enamik inimesi proovib esmalt tallatugesid, venitusharjutusi ja valuvaigisteid. Need võivad mõnel juhul aidata, kuid sageli jääb valu püsima või tuleb kiiresti tagasi. Kui tavalised võtted ei anna tulemusi, võib tekkida tunne, et kannavalu tulebki lihtsalt välja kannatada. Õnneks on olemas ka kaasaegsemaid lahendusi – üks tõhusamaid neist on lööklaineteraapia (inglise keeles ESWT), mis on leidnud tugeva teadusliku tõestuse kroonilise plantaarfastsiidi ravis (Yalcin jt. 2020); (Babaei-Ghazani jt. 2022).

Mis on lööklaineteraapia?

Lööklaineteraapia pole midagi hirmutavat – see pole elektrišokk ega midagi valusat. Tegemist on protseduuriga, kus spetsiaalne aparaat saadab kannale lühikesi ja tugevaid “helilaineid”. Kujuta ette, nagu keegi koputaks su kanna sisse väikeste haamrikestega – need lained panevad keha ise põletikku ja valu vastu võitlema (Kudo jt. 2006); (Chew jt. 2015).

Kuidas see töötab?

• Parandab verevarustust
• Kiirendab kudede paranemist
• Vähendab põletikku
• Aitab närvilõpmetel “rahuneda”, nii et valu taandub (Babaei-Ghazani jt. 2022); (Yalcin jt. 2020)

Mida ütlevad teadusuuringud?

1. Kas see päriselt ka töötab?

Mitmed randomiseeritud uuringud ja ülevaated kinnitavad, et lööklaineteraapia on väga tõhus kroonilise kukekannuse puhul. Näiteks leidsid Khan jt. 2008, et juba kolme seansi järel oli osalejate kannavalu märgatavalt vähenenud ning jalatalla sidekirme õhem – see viitab põletiku ja turse taandumisele. Valu vähenes lööklaineteraapia grupis 73,2%, mis oli 32,7% suurem kui platseebogrupis ning olulisi kõrvaltoimeid ei esinenud.

Samuti kinnitas Kudo jt. 2006, et lööklaineteraapia aitab vähendada just seda tüüpilist hommikust “esimese sammu” valu, mis on plantaarfastsiidi üks ebameeldivamaid sümptomeid. Kolme kuu pärast oli valu oluliselt väiksem kui neil, kes said platseeboravi.

2. Kas efekt on püsiv?

Jah, uuringud kinnitavad, et lööklaineteraapia mõju ei ole lühiajaline. Näiteks Yalcin jt. 2020 uurisid, kuidas muutus kannavalu ja liikumisvõime pärast lööklaineteraapiat mitte ainult vahetult pärast ravi, vaid ka pikema aja jooksul. Nad hindasid patsiente 3, 6 ja 12 nädalat pärast ravikuuri lõppu ning leidsid, et valu püsis oluliselt väiksemana ka mitmeid nädalaid hiljem. Samuti paranes igapäevane liikumine ja jalgade funktsioon.

Ka pikaajalised uuringud kinnitavad, et ESWT vähendab valu ja parandab elukvaliteeti veel kuid pärast ravi lõppu (Kapusta jt. 2022).

3. Kas see on parem kui süstid või muud võtted?

Kui võrrelda lööklaineteraapiat näiteks kortisoonisüstidega, siis mitmed uuringud on näidanud, et lööklaineteraapia võib pakkuda pikemaajalist leevendust. Näiteks Chew jt. 2015 uuringus leiti, et kuigi mõlemad ravimeetodid võivad valu kiiresti vähendada, püsib lööklaineteraapia toime sageli kauem. See tähendab, et valu ei kipu nii kergesti tagasi tulema ning patsiendid saavad nautida püsivamat tulemust. Samuti on kordusravi vajadus väiksem kui süstide puhul ning ravi on ohutu ka pikaajalisel kasutamisel.

Ka teised uuringud kinnitavad, et lööklaineteraapia on efektiivsem kui kortikosteroidisüstid või muud konservatiivsed meetodid, eriti kroonilise valu korral (Shockwave Canada 2024); (Sun jt. 2017).

4. Kas see on ohutu?

Lööklaineteraapia on ohutu ja hästi talutav ravimeetod, mille kõrvaltoimed on enamasti kerged ja mööduvad kiiresti. Babaei-Ghazani jt. 2022 kinnitavad, et protseduuri järgselt võib ravipiirkond olla veidi tundlik või punetada, kuid need nähud kaovad tavaliselt mõne päevaga. Enamik inimesi ei vaja taastumiseks eraldi aega ning saavad jätkata oma igapäevategevustega.

Protseduur ise on lihtne ja kiire. Tavaliselt tehakse 3–6 seanssi, igaüks kestab umbes 10–20 minutit. Protseduuri ajal võib tunda kerget ebamugavust, kuid enamik patsiente peab seda täiesti talutavaks – sageli kirjeldatakse tunnet kui tugevat massaaži. Pärast protseduuri soovitatakse jalga natuke säästa, kuid erilist taastumisaega ega piiranguid pole vaja. Paljud inimesed tunnevad juba pärast esimesi seansse, et valu on vähenenud ning liikumine muutub kergemaks (Yalcin jt. 2020). Ka suured ülevaated kinnitavad, et tõsiseid kõrvaltoimeid ei esine ning ESWT on pikaajaliselt ohutu; (Leão jt. 2020).

Kas kõigile aitab?

Lööklaineteraapia sobib eriti hästi neile, kelle kannavalu on kestnud juba pikka aega ja kelle puhul tavapärased ravimeetodid, nagu venitused, tallatoed või valuvaigistid, pole soovitud tulemust andnud (Wang jt. 2013). Uuringud näitavad, et just kroonilise ja püsiva valu korral on lööklaineteraapia sageli tõhusaim, aidates vähendada valu ning parandada jalalaba liikuvust ja igapäevast toimetulekut (El Molla jt. 2021).

Lõppsõna: kas tasub proovida?

Kui oled varem kokku puutunud kukekannuse ehk plantaarfastsiidiga, tead, kui visalt võib valu püsima jääda. Lööklaineteraapia puhul on oluline mõista, et see ravi ei leevenda mitte ainult sümptomeid, vaid aitab kaasa ka jalalaba sidekoe tegelikule taastumisele (Khan jt. 2008). Näiteks on uuringutes leitud, et pärast lööklaineteraapiat muutub plantaarfastsia struktuur elastsemaks ning põletikunähud vähenevad.

Lisaks on lööklaineteraapia üks väheseid ravimeetodeid, mille puhul on dokumenteeritud, et see parandab ka jalalaba funktsiooni – inimesed saavad kiiremini naasta nii tööle kui ka hobitegevuste juurde (Yalcin jt. 2020). See on eriti oluline neile, kelle elukvaliteet on kannavalu tõttu oluliselt langenud. Tänu sellele, et protseduur ei vaja taastumisaega ega operatsiooni, sobib see hästi ka aktiivsetele inimestele, kes soovivad võimalikult kiiresti tavapärase elurütmi juurde naasta (Babaei-Ghazani jt. 2022). Samuti ei kahjusta lööklaineteraapia kudesid ega põhjusta pikaajalisi kõrvaltoimeid, mistõttu sobib see ka korduvaks kasutamiseks, kui valu peaks aja jooksul tagasi tulema (Chew jt. 2015).

Kaasaegsed ravikeskused kohandavad lööklaineteraapia protokolli vastavalt patsiendi vajadustele – olgu tegemist erineva valu tugevuse, haiguse kestuse või elustiiliga. Just individuaalne lähenemine ja teaduslikult tõestatud efektiivsus teevad sellest meetodist usaldusväärse valiku neile, kes soovivad pikaajalist lahendust kroonilisele kannavalule (Kudo jt. 2006).

Viidatud teadusallikad:

1. Khan jt. 2008, DOI: 10.4103/0019-5413.41853
2. Kudo jt. 2006, DOI: 10.1002/jor.20008
3. Yalcin jt. 2020, DOI: 10.1590/1413-785220202801227.190
4. Chew jt. 2015, DOI: 10.1016/j.arthro.2015.05.036
5. Babaei-Ghazani jt. 2022, DOI: 10.3390/medicina58111598
6. Wang jt. 2013, DOI: 10.4103/0019-5413.114932
7. Kapusta jt. 2022, DOI: 10.3390/jcm11236926
8. Sun jt. 2017, DOI: 10.1097/MD.0000000000006621
9. Heide jt. 2020, DOI: 10.1186/s13063-020-04510-z
10. El Molla jt. 2021, DOI: 10.1186/s43166-021-00085-y
11. Leão jt. 2020, DOI: 10.1590/1413-785220202801227402