Hingamist vabastav massaaž

Millised lihased hingamist teevad

Kõik need lihased peavad töötama koos. Kui mõni neist on pinges, hakkab see hingamist segama, mitte aitama.

• Roietevahelised lihased (mm. intercostales)tõstavad ja langetavad roideid ning hoiavad rindkere liikuvana – välised aitavad sisse, sisemised välja hingata
• Eesmine saaglihas (m. serratus anterior)toetab roiete avardumist külgedele sügaval sissehingamisel
• Tagumised saaglihased (m. serratus posterior superior et inferior)ülemine tõstab ülemisi roideid, alumine hoiab alumisi roideid paigal
• Astriklihased (mm. scaleni)tõstavad kahte ülemist roiet; ülekoormatuna võivad tekitada kaelavalu ja kiirata kätte
• Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas (m. sternocleidomastoideus)tõstab sügaval sissehingamisel rinnakut; pinges lihas võib tekitada kaelavalu ja peavalu
• Väike rinnalihas (m. pectoralis minor)tõstab roideid; lühenenud lihas tõmbab õlad ette ja surub rindkere kokku
• Suur rinnalihas (m. pectoralis major)aitab sügaval sissehingamisel; lühenenud lihas piirab rindkere avardumist
• Trapetslihase ülaosa (m. trapezius pars descendens)tõstab õlavöödet pingelisel rinnahingamisel; ülekoormatuna võib tekitada kaela- ja peavalu
• Nimmeruuduslihas (m. quadratus lumborum)hoiab alumist roiet paigal, et diafragma saaks tõhusalt töötada
• Selja sirgestajalihas (m. erector spinae)sirutab rindmist selga ja annab rindkerele ruumi avarduda
• Diafragma (diaphragma)töötab koos roietevaheliste lihastega – laskub sissehingamisel alla ja annab kopsudele ruumi

Koolitusel käsitleme ka teisi lihaseid, mis hingamist mõjutavad.

Kaebused, millega klient tuleb

Kaela- ja õlapinge, mis massaaži järel kiiresti tagasi tuleb. Pinge või survetunne rinnus. Tunne, et ei saa sügavalt sisse hingata. Peavalud. Ärevus ja paanikahood. Kõrvetised ja refluks. Ettevajunud kehahoiak. Nende kaebuste taga võivad olla pinges hingamislihased – kui neid ei käsitle, jääb massaaž poolikuks.

Roiete 360-kraadise liikumise teooria

Sissehingamisel ei liigu rindkere ainult ette. Roided liiguvad ette, külgedele ja taha – kogu ringi ulatuses. Kui mõni suund on lihaspinge tõttu piiratud, kompenseerivad seda abihingamislihased ja hingamine muutub pingeliseks. Õpid hindama rindkere liikumist igas suunas ja vabastama lihaseid, mis seda piiravad.

Kuidas hingamine piiratuks muutub

Pinges roietevahelised lihased, rinnalihased ja kokkutõmbunud kehahoiak arvuti ja telefoni taga piiravad roiete liikumist. Siis võtavad töö üle abihingamislihased – astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ja trapetslihase ülaosa – ning hingamine muutub pinnapealseks ja pingeliseks.

Kokkutõmbunud kehahoiaku tagajärjed

Suurem osa meie igapäevaelust möödub krevetiasendis – küürus arvuti ja telefoni taga, autoroolis ja diivanil. Selline ettevajunud asend surub rindkere kokku, lühendab rinnalihaseid ja piirab diafragma liikumist. Aja jooksul harjub keha pinnapealse hingamisega – ja siit saavad alguse järgmised sümptomid. Koolitusel vaatame, kuidas see asend hingamislihaseid mõjutab ja kuidas massaažiga rindkerele liikumisruumi tagasi anda.

Kaelalihased, kaelavalu ja peavalu

Kui rindkere ei liigu, teevad astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ja trapetslihase ülaosa hingamise tööd igal hingetõmbel – tuhandeid kordi päevas. Need lihased ei ole selleks loodud. Nad väsivad, lähevad pingesse ja neisse tekivad triggerpunktid, mis võivad tekitada kaelavalu ja peavalu. Seepärast tuleb kaela- ja peavalu korral vaadata ka seda, kuidas klient hingab.

Kuidas mehhanism töötab

Keegi ei vaidle vastu, et meie võime tagada kehale piisavalt hapnikku on meie toimimiseks äärmiselt tähtis – nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka biokeemilisel tasandil. Kui hingamine on pinnapealne ja tekib stress või ehmatus – vajadus äkki tegutseda –, kasvab keha hingamisvajadus järsult. Pinges hingamislihased ei lase rindkerel piisavalt avarduda ja õhku jääb väheks. Kuna keha jaoks on kõige tähtsam aju, annab aju ohukeskus mandelkeha (amygdala) vale signaali, nagu me upuksime või lämbuksime, ning käivitab „võitle või põgene“ reaktsiooni. Sellega kaasnevad vastavad sümptomid: südamepekslemine, väsimus, uimasus, ärevus ja paanikahood. Võivad tekkida ka meeleoluhäired: tunne, et elus on kõik halb, kuigi tegelikult on kõik hästi, ning põhjendamatu soov naerda või nutta – ka meestel. Massaaž vabastab abihingamislihased ja aitab taastada rindkere liikuvuse ning hingamismahu, mida keha vajab.

Uitnärv, stress ja refluks

Uitnärv (nervus vagus) ühendab aju südame, kopsude ja seedeelunditega ning aitab kehal lülituda „puhka ja taastu“ ehk parasümpaatilisse seisundisse. Uitnärv kulgeb läbi kaela ja diafragma piirkonna. Kui lihased nendes piirkondades on pinges, võib uitnärv olla ärritatud ega lase kehal parasümpaatikale ümber lülituda. Selle tulemusel jääb keha „võitle või põgene“ režiimi, mis võib suurendada mao happesust ning tekitada kõrvetisi ja refluksi.

Roietevaheliste lihaste vabastamine

Koolituse keskne praktiline osa: õpid käsitlema roietevahelisi lihaseid, taastama roiete liikuvust ja lihaste funktsiooni, et rindkere saaks igas suunas vabalt avarduda ning kõik hingamislihased hakkaksid taas hingamist toetama.