Achilleuse kõõluse valu ja säärevalu – põhjused, lihased ja ravi

Achilleuse kõõluse valu ja säärevalu on jooksjate, pallimängijate ja palju jalgsi liikuvate inimeste sagedane mure. Valu on tunda kanna kohal, kõõluse keskosas või sääreluu siseserva ääres – eriti hommikul esimestel sammudel ja koormuse alguses. Enamasti on taustal ülekoormus: pinges säärelihased suurendavad kõõluse ja sääreluu ümbruse koormust ning kude ei jõua taastuda. Alustame hindamisest, leiame valu tekitavad lihased ja valime sobiva lihastöö ning aparaatravi. Raviplaani koostame sinu kaebuste ja treeningkoormuse järgi.
Achilleuse kõõluse valu ja säärevalu – põhjused, lihased ja ravi

Millal pöörduda kohe arsti poole

  • Äkiline terav valu või „löögi“ tunne kanna kohal, mille järel ei saa varvastele tõusta – võimalik kõõluse rebend. Pöördu kohe erakorralise meditsiini osakonda.
  • Sääre turse, punetus, soojus ja valu ilma selge koormuseta (võimalik tromboos) – pöördu samal päeval arsti poole; õhupuuduse või valu korral rinnus helista kohe 112.
  • Täpne, ühe punkti valu sääreluul, mis püsib ka puhkeolekus või öösel (võimalik luu väsimusmurd) – vajab arsti hinnangut.

Säärevalu levinumad vormid

Achilleuse kõõluse keskosa valu

Valu ja paksenemine kõõluse keskosas, 2–6 cm kannast kõrgemal. Kõõlus on hommikul kange ja valulik, valu tuleb koormuse alguses ning võib soojenedes leeveneda. Sage jooksjatel ja hüppealade sportlastel.

Kannapoolne (insertsiooni) valu

Valu seal, kus kõõlus kinnitub kannaluule. Valu süveneb mäest üles kõndimisel, trepil ja jäikade kannaservadega jalanõudes. Esineb sageli ka vähem treenivatel inimestel.

Sääreluu ümbruse valu („shin splints“)

Hajus valu sääreluu siseserva alumises kahes kolmandikus, mis tekib jooksmise või hüppamise ajal. Sage jooksukoormuse kiirel tõstmisel, kõval pinnasel ja kulunud jalanõudes.

Säärelihaste pinge ja kangus

Säärelihased on pingul, hüppeliigese liikuvus väheneb ja sääremari väsib kiiresti. Pinge suurendab Achilleuse kõõluse koormust ja on sageli kõõluse valu eelkäija.

Lihased, mis sageli säärevalu tekitavad

Müofastsiaalse valu klassikalise kirjelduse (Travell ja Simons) järgi on igal lihasel oma tüüpiline kiirgava valu muster. Valu ei pruugi tunduda seal, kus probleem on – näiteks lestlihasest tulev valu võib tunduda kannas. Mustrid on suunavad, mitte diagnoos.

Sääre kakspealihas (m. gastrocnemius)

Painutab hüppeliigest tallasuunas ja painutab põlve ning annab tõukejõu kõndimisel ja jooksmisel. Triggerpunktid kiirgavad valu sääremarja, põlveõndlasse ja jalapöia sisekaarele. Pinges lihas suurendab otseselt Achilleuse kõõluse koormust.

Lestlihas (m. soleus)

Sügavam säärelihas, mis kannab suurt osa kehakaalust seismisel ja jooksmisel. Triggerpunktid kiirgavad valu kanna taha ja alla ning Achilleuse kõõluse piirkonda. Pinges lestlihas piirab hüppeliigese seljasuunalist painutust (labajala tõstmist sääre poole).

Tagumine sääreluulihas (m. tibialis posterior)

Toetab jalalaba sisekaart ja kontrollib jala sissepoole vajumist. Valu kiirgab Achilleuse kõõlusele, sääremarja keskele ja jalatallale. Ülekoormus on seotud sääreluu siseserva valuga.

Varvaste pikk painutajalihas (m. flexor digitorum longus)

Painutab varbaid ja toetab jalavõlvi. Valu kiirgab jalatalla keskossa ja sääre siseküljele. Koormub jooksmisel ja kõval pinnasel.

Eesmine sääreluulihas (m. tibialis anterior)

Tõstab jalalaba ja pidurdab maandumist. Valu kiirgab hüppeliigese esiküljele ja suurde varbasse. Koormub mäest alla jooksmisel ja jooksukoormuse kiirel tõstmisel.

Pikk pindluulihas (m. fibularis longus)

Stabiliseerib hüppeliigest ja jalalaba välisserva. Valu kiirgab välispahkluu ümbrusesse ja sääre välisküljele. Koormub ebatasasel pinnasel ja pärast hüppeliigese väänamist.

Miks Achilleuse kõõlus ja sääred valutavad

Kõõluse ülekoormus. Kõõlus kohaneb koormusega aeglaselt. Kui jooksu maht, kiirus või hüpped kasvavad kiiremini, kui kõõlus jõuab taastuda, tekib ülekoormusvalu.

Säärelihaste pinge. Pinges sääre kakspealihas ja lestlihas tõmbavad pidevalt kõõlust ja piiravad hüppeliigese liikuvust, mistõttu iga sammuga suureneb kõõluse ja sääreluu ümbruse koormus. Uuringus oli piiratud hüppeliigese seljasuunaline painutus seotud suurema ülekoormusvigastuste riskiga.[5]

Müofastsiaalsed triggerpunktid. Säärelihastes tekkivad tundlikud ja pingul piirkonnad põhjustavad kiirgavat valu kanda ja kõõlusele ning vähendavad lihase elastsust.

Jalalaba kuju ja jalanõud. Lame- või väga kõrge jalavõlv, kulunud või ebasobivad jalanõud ning kõva pinnas muudavad koormuse jaotust ja suurendavad sääre koormust.[5]

Koormuse järsk muutus. Uus treeningkava, võistluseks valmistumine, uued jalanõud või üleminek pehmelt pinnaselt asfaldile on sagedased valu vallandajad.

Kuidas meie meetodid võivad aidata

Lööklaineteraapia

Akustilised impulsid suunatakse valulikule kõõlusele ja sääreluu ümbrusele. Lööklaine vähendab Achilleuse kõõluse ja sääreluu ümbruse kroonilist valu ning parandab funktsiooni.[1][2][3] Tavaliselt 3–6 seanssi 4–7-päevase vahega.

Terapeutiline spordimassaaž

Sääre kakspealihase, lestlihase ja sääre sügavate lihaste töötlemine vähendab pinget, parandab hüppeliigese liikuvust ja kergendab kõõluse koormust. Sobib hästi treeningkoormuse kõrvale.

Triggerpunkti teraapia

Kontrollitud survega vabastame lestlihase, sääre kakspealihase ja tagumise sääreluulihase triggerpunktid, mis kiirgavad valu kanda ja kõõlusele. Lestlihase triggerpunktide survetöötlus parandas uuringus kohe hüppeliigese liikuvust.[4]

Süvakudede massaaž

Aeglane ja sügav töö jõuab lestlihase ning sääre sügavate lihaste ja sidekoeni, mis on pikaajalise koormuse tõttu pingul.

Kõrgintensiivne magnetteraapia (EMTT)

Kasutame lihaspinge ja valu leevendamiseks kõõluse ja sääre piirkonnas, sageli koos lööklaine või massaažiga. Protseduur on valutu.

Kinesioteipimine

Teip annab nahakaudset tagasisidet ja toetab kõõlust ning säärelihaseid kõndimisel ja treeningul seansside vahel.

Mida näitavad teadusuuringud

Achilleuse kõõluse ja säärevalu ravi on põhjalikult uuritud. Allpool on kokkuvõte metaanalüüsist ja kliinilistest uuringutest, mis toetavad meie kasutatavaid meetodeid.

Lööklaine vähendab Achilleuse kõõluse valu

Kaheksa uuringu metaanalüüsi järgi vähendas lööklaineteraapia Achilleuse tendinopaatia valu ning parandas funktsiooni ja patsientide rahulolu rohkem kui võrreldud ravi [1]

Lööklaine kannapoolse kõõlusevalu korral

Kroonilise kannapoolse Achilleuse tendinopaatia korral oli 83% lööklaineravi saanud patsientidest edukas tulemus ning valu vähenes oluliselt rohkem kui kontrollrühmas [2]

Lööklaine sääreluu ümbruse valu korral

Pikaajalise sääreluu ümbruse valuga (MTSS) inimestel oli lööklaineravi saanud rühmas paranenuid oluliselt rohkem kui ilma lööklaineta rühmas [3]

Lestlihase triggerpunktide töötlus parandab liikuvust

Randomiseeritud uuringus parandas lestlihase triggerpunktide survetöötlus kohe hüppeliigese liikuvust võrreldes ravita kontrollrühmaga [4]

Hüppeliigese liikuvus ja ülekoormusvigastused

449 osalejaga prospektiivses uuringus olid piiratud hüppeliigese seljasuunaline painutus ning lame- või kõrgevõlviline jalalaba seotud suurema alajäseme ülekoormusvigastuste riskiga [5]

Kuidas ravikuur kulgeb

1. 1. Hindamine ja ohutus

Vestlus kaebuste, treeningkoormuse ja jalanõude kohta, ohumärkide kontroll, kõõluse ja säärelihaste palpatsioon ning hüppeliigese liikuvuse hindamine. Vajadusel suuname arsti juurde enne ravi alustamist.

2. 2. Valu ja pinge leevendamine

Lööklaine, säärelihaste massaaž ja triggerpunktide töötlus. Aktiivses ravifaasis on soovitatav tulla tagasi 4–7 päeva järel.

3. 3. Liikuvuse taastamine ja koormuse kohandamine

Kui valu on vähenenud, keskendume säärelihaste elastsusele ja hüppeliigese liikuvusele ning anname soovitusi koormuse ja jalanõude kohta, et naasta tavapärase treeningu juurde.

4. 4. Hooldus

Pärast aktiivset ravi aitavad regulaarsed hooldusseansid tulemust hoida ja ägenemisi ennetada; aja saab kokku leppida vastavalt vajadusele.

Mida saad ise teha

  • Vähenda ajutiselt koormust, mis valu esile kutsub – lühemad distantsid, vähem hüppeid ja mäest üles jooksmist –, kuid ära jää täiesti paigale.
  • Tõsta jooksu mahtu ja kiirust järk-järgult, mitte mitut asja korraga.
  • Vaheta kulunud jooksujalatsid ja vali jalanõud, mis ei suru kannaservaga kõõlusele.
  • Eelista võimalusel pehmemat pinnast, eriti valu ägenemise ajal.
  • Soojus sääremarjale võib lihaspinget leevendada; pärast koormust võib valulikule kõõlusele panna lühiajaliselt külma.
  • Kui valu ei leevene või süveneb, ära treeni valu kiuste – tule hindamisele.

Broneerige aeg kõõluse ja sääre hindamiseks

Broneeri aeg hindamiseks Viimsi Haiglas (Ravi tee 4) või Pärnus (Rüütli 47). Selgitame välja, millised lihased ja kõõlused on seotud, ning lepime kokku sobiva raviplaani.

Korduma kippuvad küsimused

Tavaliselt mitte täielikult. Sageli piisab koormuse ajutisest vähendamisest. Ravi ajal kohandame treeningu nii, et saaksid liikuda ja kõõlus taastuks.
Tavaliselt 3–6 seanssi 4–7-päevase vahega. Täpse plaani teeme pärast esimest hindamist ja kohandame seda tulemuste järgi.
Protseduuri ajal võib tunda ebamugavust, kuid intensiivsust reguleeritakse sinu taluvuse järgi. Seanss kestab umbes 10–15 minutit.
Achilleuse kõõlus on sääre kakspealihase ja lestlihase jätk. Kui lihased on pingul, tõmbavad nad kõõlust iga sammuga. Lihaspinge vähendamine kergendab kõõluse koormust ja parandab hüppeliigese liikuvust.
Jah. Sageli kombineerime ühel visiidil lööklaine, spordimassaaži ja triggerpunktide töötluse, et mõjutada nii kõõlust kui ka seda koormavaid lihaseid.

Seotud teenused ja teemad

Kasutatud allikad

  1. Fan Y, Feng Z, Cao J, Fu W. Efficacy of Extracorporeal Shock Wave Therapy for Achilles Tendinopathy: A Meta-analysis. Orthop J Sports Med. 2020;8(2):2325967120903430. doi.org/10.1177/2325967120903430
  2. Furia JP. High-energy extracorporeal shock wave therapy as a treatment for insertional Achilles tendinopathy. Am J Sports Med. 2006;34(5):733-740. doi.org/10.1177/0363546505281810
  3. Rompe JD, Cacchio A, Furia JP, Maffulli N. Low-energy extracorporeal shock wave therapy as a treatment for medial tibial stress syndrome. Am J Sports Med. 2010;38(1):125-132. doi.org/10.1177/0363546509343804
  4. Grieve R, Clark J, Pearson E, Bullock S, Boyer C, Jarrett A. The immediate effect of soleus trigger point pressure release on restricted ankle joint dorsiflexion: A pilot randomised controlled trial. J Bodyw Mov Ther. 2011;15(1):42-49. doi.org/10.1016/j.jbmt.2010.02.005
  5. Kaufman KR, Brodine SK, Shaffer RA, Johnson CW, Cullison TR. The effect of foot structure and range of motion on musculoskeletal overuse injuries. Am J Sports Med. 1999;27(5):585-593. doi.org/10.1177/03635465990270050701

Lehel olev teave on informatiivse eesmärgiga ega asenda arsti diagnoosi ega ravi. Ohumärkide korral pöördu arsti poole või helista 112.