Äge ja krooniline seljavalu: põhjused, ohumärgid ja ravi

Alaseljavalu on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed abi otsivad, ja enamikul juhtudel ei leita sellele ühte kindlat kahjustust – siis räägitakse mittespetsiifilisest seljavalust.[1] Valu võib korduda või muutuda pikaajaliseks – õigeaegne lihas- ja liigesetöö võib aidata liikumist kiiremini taastada ja kordumist ennetada. Sellel lehel selgitame, mis võib valu säilitada, kuidas meie meetodid võivad seda leevendada ja millal on vaja kohe arsti poole pöörduda.
Äge ja krooniline seljavalu: põhjused, ohumärgid ja ravi

Ohumärgid: millal pöörduda kohe arsti poole või helistada 112

  • Tuimus kubemes, tuharate siseküljel või suguelundite piirkonnas („sadula“ piirkond) – helistage 112 või pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda.
  • Uus probleem põie või soole kontrolliga: urineerimisraskus, uriinipeetus, uriini- või roojapidamatus – helistage 112 või pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda.
  • Kiiresti süvenev nõrkus ühes või mõlemas jalas, jalalaba „lohisemine“, valu või tuimus mõlemas jalas või uus seksuaalfunktsiooni häire – pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda.
  • Valu pärast kukkumist, õnnetust või muud olulist traumat; osteoporoosi korral ka pärast väiksemat traumat.
  • Seletamatu kaalulangus või varasem vähidiagnoos.
  • Pidev valu, mis ei leevene ka puhkeasendis ja süveneb öösel.
  • Pikaajaline kortikosteroidravi või immuunsust pärssiv ravi – suurem luumurru- ja infektsioonirisk.
  • Nende sümptomite korral me massaaži ega manuaalteraapiat ei tee, vaid soovitame esmalt arstlikku hindamist.

Äge ja krooniline seljavalu – mis vahe on?

Äge seljavalu

Ägedaks nimetatakse seljavalu, mis on kestnud alla 6 nädala; 6–12 nädalat kestnud valu nimetatakse alaägedaks. Sageli algab see pärast ebatavalist koormust või tõstmist, kuid võib tekkida ka ilma selge põhjuseta. Valu võib olla terav ja liikumine piiratud. Õigeaegne lihas- ja liigesetöö võib aidata valu leevendada ja liikumist kiiremini taastada. Juhised soovitavad püsida võimaluste piires aktiivne ja vältida pikka voodirežiimi.[2]

Krooniline seljavalu

Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 12 nädala – pidevalt või korduvate ägenemistena. Sel juhul ei peegelda valu tugevus alati koekahjustuse ulatust: oma osa võivad olla lihaste talitluse muutustel, vähesel liikumisel, unel, stressil ja närvisüsteemi tundlikkusel. Tugev algvalu ja psühholoogiline koormus on seotud suurema tõenäosusega, et valu püsib.[1]

Mittespetsiifiline seljavalu ja levinud tegurid

Enamikul juhtudel ei ole võimalik valu seostada ühe kindla struktuuriga. Seljavalu esineb sagedamini füüsiliselt raske töö, kaasuvate tervisemurede, suitsetamise ja ülekaalu korral.[1] Kuvamisuuringutel leitavad kulumismuutused või diskide väljasopistused esinevad sageli ka valuta inimestel, mistõttu ei selgita need alati valu.[1] Kui valu kiirgub jalga koos tuimuse või nõrkusega, võib põhjus olla närvijuure ärritus – loe lähemalt diski hernia lehelt.

Lihased, mis võivad seljavalu tekitada või säilitada

Müofastsiaalsed triggerpunktid võivad tekitada valu nii lihases endas kui ka sellest eemal (ülekanduv valu). Allpool kirjeldatud valumustrid põhinevad Travelli ja Simonsi müofastsiaalse valu käsiraamatul. Läbilõikeuuringus leiti mittespetsiifilise alaseljavaluga inimestel kõige sagedamini aktiivseid triggerpunkte nimme-nelinurklihases, niude-roidelihase nimmeosas ja keskmises tuharalihases.[10] Valu asukoht üksi ei määra põhjust, seetõttu hindame lihaseid alati koos liikumise ja haiguslooga.

Nimme-nelinurklihas (m. quadratus lumborum)

Painutab keret külje suunas, stabiliseerib vaagnat ja alumisi roideid ning osaleb sügaval hingamisel. Triggerpunktid võivad kanda valu niudeharjale, ristluu-niudeliigese (SI-liigese) piirkonda, tuharasse ja puusa välisküljele. Tüüpiline kaebus on valu voodis pööramisel ja püsti tõusmisel.

Selja sirgestajalihas ja multifiidid (m. erector spinae, mm. multifidi)

Sirutavad selga, kontrollivad ettepainutust ning annavad lülisambale lülitasandil stabiilsust. Niude-roidelihase nimmeosa triggerpunktid võivad kanda valu alla tuharasse; multifiidide punktid tekitavad pigem lülisamba lähedast sügavat valu, mis võib ulatuda ristluu piirkonda. Pikk ettepainutus ja raskuste tõstmine koormavad neid enim.

Keskmine ja väike tuharalihas (m. gluteus medius, m. gluteus minimus)

Viivad reit kõrvale ja hoiavad vaagnat ühel jalal seistes ja kõndides tasakaalus. Keskmise tuharalihase valu paikneb niudeharja tagaosas, ristluu kohal ja tuharas. Väikese tuharalihase triggerpunktid võivad kanda valu reie välis- või tagaküljele ja sääreni, mistõttu võib see meenutada istmikunärvi valu (ishiast).

Pirnlihas (m. piriformis)

Pöörab reit väljapoole ja stabiliseerib puusaliigest. Triggerpunktid võivad tekitada valu SI-liigese piirkonnas, tuharas ja reie tagaküljel. Kuna istmikunärv kulgeb lihase vahetus läheduses, võib lihase pinge osadel inimestel ärritada ka närvi – loe lähemalt piriformise sündroomi lehelt.

Niudeluu-nimmelihas (m. iliopsoas)

Kõige tugevam puusa painutaja, mis kinnitub nimmelülidele ja osaleb nimmepiirkonna asendi kontrollis. Triggerpunktid võivad kanda valu piki nimmeosa lülisamba kõrval, ristluu ülaossa ning kubemesse ja reie esiküljele. Pikk istumine hoiab lihast lühenenud asendis.

Miks valu püsib: võimalikud mehhanismid

Müofastsiaalsed triggerpunktid. Ülekoormatud lihasesse võivad tekkida tundlikud, pingul sõlmed, mis tekitavad paikset ja ülekanduvat valu. Uuringus oli suurem aktiivsete triggerpunktide arv seotud tugevama valu ja halvema une kvaliteediga.[10]

Kaitsev lihaspinge. Ägeda valu korral pingutavad lihased refleksina, et piirata liikumist. Lühiajaliselt on see kaitsev reaktsioon, kuid kui pinge püsib, võib see ise valu säilitada ning muuta liikumise ettevaatlikuks ja jäigaks.

Vähenenud liikuvus ja koormustaluvus. Valu tõttu liigutakse vähem, lülisamba ja puusade liikuvus väheneb ning lihaste vastupidavus langeb. See võib muuta igapäevased tegevused raskemaks ja soodustada ägenemisi. Lihaspinge vabastamine ja liigeste liikuvuse taastamine aitavad liikumist taas vabamaks muuta.

Närvisüsteemi tundlikkuse suurenemine. Kroonilise valu korral võib kesknärvisüsteem muutuda valusignaalide suhtes tundlikumaks (tsentraalne sensitisatsioon): valu võib tekkida väiksema koormuse peale ja levida laiemale alale. Seda võivad mõjutada uni, stress ja hirm liikumise ees. See ei tähenda, et valu oleks „ette kujutatud“, vaid et valusüsteemi tundlikkus on muutunud – seetõttu sobib kroonilise valu korral järkjärguline ja rahulik lähenemine.

Kuidas meie meetodid võivad aidata

Meditsiiniline massaaž

Sihitud pehmete kudede tehnikad võivad vähendada lihaspinget, parandada kohalikku verevarustust ja mehhanoretseptorite stimuleerimise kaudu leevendada valuaistingut. Kliinilised juhised peavad massaaži üheks soovitatud mittemedikamentoosseks meetodiks.[3][4]

Triggerpunkti teraapia

Kontrollitud surve (isheemiline kompressioon) ja sellele järgnev venitus on suunatud triggerpunktidele nimme-nelinurklihases, tuharalihastes ja teistes valu kandvates lihastes. Eesmärk on vähendada lihase tundlikkust ja ülekanduvat valu.

Süvakudede massaaž

Aeglane ja sügavam töö jõuab sügavamate lihaskihtide ja sidekoeni, näiteks pikaajaliselt pinges selja sirgestajalihase ja tuharalihaste piirkonnas. Sobib pigem kroonilise kui väga ägeda valu korral.

Manuaalteraapia (HVLA)

Lühike, väikese amplituudiga impulss liikumispiiranguga lülisamba- või SI-liigese piirkonnas võib mehhanoretseptorite kaudu vähendada kaitsvat lihaspinget ja valu. Enne HVLA-tehnikat teeme alati põhjaliku hindamise ja testid. Vajadusel kasutatakse pehmemaid mobilisatsioonitehnikaid.

Kõrgintensiivne magnetteraapia (EMTT)

Magnetväli ulatub sügavale kudedesse, kuhu käsi ei ulatu. See võib parandada vereringet ja rakkude ainevahetust ning vähendada lihaspinget. Protseduur on valutu ja seda saab kombineerida käsitsi tehnikatega.

Lööklaine teraapia (ESWT)

Akustilised impulsid suunatakse valulikele lihastele ja kõõluste kinnituskohtadele. Need võivad vähendada valuaistingut ja triggerpunktide tundlikkust ning parandada kohalikku verevarustust.

Kinesioteipimine

Elastne teip annab nahale pidevat tagasisidet ning võib toetada liikumiskontrolli ja enesekindlust liikumisel ravikordade vahel.

Mida näitavad teadusuuringud

Allpool on kokkuvõte süstemaatilistest ülevaadetest, metaanalüüsidest, randomiseeritud uuringutest ja ravijuhenditest, mis toetavad meie kasutatavaid meetodeid.

Massaaž: valu leevenemine ja parem liikumine

Cochrane'i ülevaade (25 uuringut, 3096 osalejat) leidis, et alaägeda ja kroonilise alaseljavalu korral vähendas massaaž valu ja parandas funktsiooni rohkem kui mitteaktiivne kontroll; tõsiseid kõrvaltoimeid ei esinenud.[5]

Manipulatsioon ägeda seljavalu korral

Metaanalüüs (15 uuringut, 1711 patsienti) seostas spinaalset manipulatsiooni ägeda alaseljavalu korral valu vähenemise ja funktsiooni paranemisega.[6]

Manipulatsioon kroonilise seljavalu korral

Metaanalüüs (47 uuringut, 9211 osalejat) leidis, et kroonilise alaseljavalu korral vähendas spinaalne manipulatsioon valu ja parandas funktsiooni sama hästi kui teised soovitatud ravivõtted.[7]

Kliinilised juhised

Ameerika Arstide Kolledži juhis soovitab ägeda ja alaägeda seljavalu korral eelistada mittemedikamentoosseid meetodeid, nagu massaaž, manipulatsioon, pindmine soojus või nõelravi.[4] NICE juhis nimetab manuaalteraapiat (manipulatsioon, mobilisatsioon või massaaž) seljavalu ravi soovitatud võimaluseks.[3]

Lööklaine teraapia kroonilise seljavalu korral

Metaanalüüs (12 randomiseeritud uuringut, 632 patsienti) leidis, et ESWT vähendas valu ja parandas nimmepiirkonna funktsiooni 4 ja 12 nädala järel rohkem kui võrdlusrühmade ravi ning tõsiseid kõrvaltoimeid ei täheldatud.[8]

Elektromagnetiline transduktsioonteraapia (EMTT)

Randomiseeritud uuringus mittespetsiifilise alaseljavaluga patsientidel vähenesid valu ja puue mõlemas rühmas, kuid tavaravi koos 8 EMTT seansiga andis paremaid tulemusi kui ainult tavaravi.[9]

Kinesioteip

Metaanalüüs (10 uuringut, 627 osalejat) näitas, et kroonilise alaseljavalu korral parandas kinesioteipimine igapäevast toimetulekut (puude näitajaid). Kasutame teipi ravi toetamiseks seansside vahel.[11]

Kuidas ravi kulgeb

1. 1. Vestlus ja hindamine

Esimesel külastusel räägime valu tekkest, kestusest ja iseloomust, kontrollime ohumärke ja vastunäidustusi ning hindame liikuvust ja lihaseid. Kui miski viitab arstliku uuringu vajadusele, soovitame esmalt pöörduda arsti poole.

2. 2. Aktiivne ravifaas

Seansid toimuvad 4–7-päevaste vahedega. Meetodid valitakse leiu põhjal: näiteks meditsiiniline massaaž ja triggerpunkti teraapia, vajadusel manuaalteraapia, magnet- või lööklaine teraapia. Iga seansi alguses hindame, kuidas keha eelmisele ravile reageeris, ja kohandame plaani.

3. 3. Liikumise ja koormuse taastamine

Valu leevenedes keskendume lihaspinge vabastamisele ja liikuvuse taastamisele ning anname soovitused igapäevaseks liikumiseks. Seansside arv sõltub seisundist ja sellest, kuidas te ravile reageerite.

4. 4. Hooldusfaas

Pärast aktiivset ravi aitavad regulaarsed hooldusseansid tulemust hoida ja ägenemisi ennetada; aja saab kokku leppida vastavalt vajadusele.

Mida saate ise teha

  • Püsige võimaluste piires liikuvana – lühikesed jalutuskäigud on üldjuhul paremad kui pikk voodirežiim.[2]
  • Ägeda valu korral võib pindmine soojus (näiteks soojakott) valu leevendada.[4]
  • Vahetage pikalt istudes sageli asendit ja tõuske vahepeal korraks püsti.
  • Suurendage koormust järk-järgult ja vältige pikka paigalolekut.
  • Pöörake tähelepanu unele ja stressile, sest need mõjutavad valu tajumist.
  • Kui valu ei leevene mõne nädala jooksul, süveneb või tekivad ohumärgid, pöörduge perearsti poole.

Broneerige aeg hindamiseks

Kui seljavalu piirab teie igapäevaelu, alustame vestluse ja hindamisega ning koostame teile sobiva raviplaani. Vastuvõtt toimub Viimsi Haiglas (Ravi tee 4) ja Pärnus (Rüütli 47); terapeut on Roman Gussev – 6. taseme kutsetunnistusega massaažiterapeut ja abi-meditsiiniõde.

Korduma kippuvad küsimused

Jah, kui ohumärke ei ole. Ägeda valu korral töötame õrnemalt ja keskendume kaitsva lihaspinge vähendamisele. Kui valu on tekkinud trauma järel, pöörduge esmalt arsti poole; tuimuse korral kubemes või uute põie- ja soolehäirete korral helistage 112 või pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda.
See sõltub valu kestusest ja põhjustest ning sellest, kuidas keha ravile reageerib. Aktiivses ravifaasis on seansside vahe 4–7 päeva ja iga seansi alguses hindame seisundit ning täpsustame plaani. Kroonilise valu korral toimuvad muutused tavaliselt aeglasemalt kui ägeda valu korral.
Mittespetsiifilise seljavalu korral ei ole kuvamisuuring tavaliselt vajalik ja kliinilised juhised ei soovita seda rutiinselt teha. Kui teil on varasemaid uuringutulemusi, võtke need kaasa. Ohumärkide korral on vajalik arstlik hindamine.
Klõps (kavitatsioon) on gaasi vabanemine liigesevedelikus ega näita, kas tehnika õnnestus. Enne HVLA-tehnikat teeme alati põhjaliku hindamise ja testid.
Jah, seljavalu kordumine on sage. Riski võivad vähendada regulaarne liikumine, järkjärguline koormuse suurendamine ja asendi vahetamine pikal istumisel. Kordumise korral tasub pöörduda varakult, enne kui valu muutub pikaajaliseks.

Seotud teenused ja teemad

Kasutatud allikad

  1. Hartvigsen J, Hancock MJ, Kongsted A, et al. What low back pain is and why we need to pay attention. Lancet. 2018;391(10137):2356-2367. doi.org/10.1016/S0140-6736(18)30480-X
  2. Foster NE, Anema JR, Cherkin D, et al. Prevention and treatment of low back pain: evidence, challenges, and promising directions. Lancet. 2018;391(10137):2368-2383. doi.org/10.1016/S0140-6736(18)30489-6
  3. National Institute for Health and Care Excellence (NICE). Low back pain and sciatica in over 16s: assessment and management. NICE guideline NG59. 2016 (last updated 2026). www.nice.org.uk/guidance/ng59
  4. Qaseem A, Wilt TJ, McLean RM, et al. Noninvasive Treatments for Acute, Subacute, and Chronic Low Back Pain: A Clinical Practice Guideline From the American College of Physicians. Ann Intern Med. 2017;166(7):514-530. doi.org/10.7326/M16-2367
  5. Furlan AD, Giraldo M, Baskwill A, et al. Massage for low-back pain. Cochrane Database Syst Rev. 2015;(9):CD001929. doi.org/10.1002/14651858.CD001929.pub3
  6. Paige NM, Miake-Lye IM, Booth MS, et al. Association of Spinal Manipulative Therapy With Clinical Benefit and Harm for Acute Low Back Pain: Systematic Review and Meta-analysis. JAMA. 2017;317(14):1451-1460. doi.org/10.1001/jama.2017.3086
  7. Rubinstein SM, de Zoete A, van Middelkoop M, et al. Benefits and harms of spinal manipulative therapy for the treatment of chronic low back pain: systematic review and meta-analysis of randomised controlled trials. BMJ. 2019;364:l689. doi.org/10.1136/bmj.l689
  8. Liu K, Zhang Q, Chen L, et al. Efficacy and safety of extracorporeal shockwave therapy in chronic low back pain: a systematic review and meta-analysis of 632 patients. J Orthop Surg Res. 2023;18(1):455. doi.org/10.1186/s13018-023-03943-x
  9. Krath A, Klüter T, Stukenberg M, et al. Electromagnetic transduction therapy in non-specific low back pain: A prospective randomised controlled trial. J Orthop. 2017;14(3):410-415. doi.org/10.1016/j.jor.2017.06.016
  10. Iglesias-González JJ, Muñoz-García MT, Rodrigues-de-Souza DP, et al. Myofascial trigger points, pain, disability, and sleep quality in patients with chronic nonspecific low back pain. Pain Med. 2013;14(12):1964-1970. doi.org/10.1111/pme.12224
  11. Li Y, Yin Y, Jia G, et al. Effects of kinesiotape on pain and disability in individuals with chronic low back pain: a systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. Clin Rehabil. 2019;33(4):596-606. doi.org/10.1177/0269215518817804

Info ei asenda arsti hinnangut ega diagnoosi; ohumärkide või süveneva valu korral pöörduge arsti poole.