Põlvevalu – põhjused, seotud lihased ja ravivõimalused
Põlvevalu ei tähenda alati vigastust. Sageli on see ülekoormuse tagajärg: põlvekedra ümbruse valu, kõõluse ärritus või pingul lihased reiel ja säärel. Sellel lehel selgitame levinumaid mittetraumaatilisi põhjuseid, seotud lihaseid ja seda, millega saame MV Therapys aidata – ning millal tuleb pöörduda arsti või ortopeedi poole.

Millal pöörduda arsti, ortopeedi või kiirabi (112) poole
- Äge vigastus (kukkumine, löök, keerdumine), mille järel põlv paistetab tundide jooksul
- Jalale ei saa toetuda või põlv on silmanähtavalt deformeerunud – helista 112 või mine EMOsse
- Põlv lukustub (ei saa täielikult sirgeks ega kõverasse) või „annab järele“ kõndimisel
- Kahtlus sideme- või meniskirebendile: pärast vigastust klõps, ebastabiilsus, korduv turse
- Kuum, punane ja paistes liiges (eriti liigeseproteesi korral) – pöörduge samal päeval EMOsse või helistage 112.
- Sääre turse, valu ja soojus säärel (võimalik tromboos) – pöörduge kohe arsti poole; õhupuuduse või valu korral rinnus helistage kohe 112.
- Öine või puhkevalu, mis ei leevene, seletamatu kaalulangus või valu lapsel/noorukil ilma selge põhjuseta
Põlvevalu tüübid ja levinumad põhjused
Äge ja krooniline valu
Äge valu tekib järsku, tavaliselt vigastuse järel, ja vajab esmalt arsti hinnangut. Krooniline ehk ülekoormusvalu areneb järk-järgult nädalate või kuude jooksul ja on seotud koormuse, liikumismustri ja kudede taluvusega.
Patellofemoraalne valusündroom
Valu põlvekedra ümber või taga, mis süveneb kükitamisel, trepil käimisel, jooksmisel ja pikal istumisel põlved kõverdatud. Üks sagedasemaid põlvevalu põhjuseid aktiivsetel inimestel.
Hüppaja põlv (põlvekedra kõõluse tendinopaatia)
Valu põlvekedra alumise serva all, eriti hüpete, kükkide ja trepist alla tulemise ajal. Reie nelipealihase kõõluse tendinopaatia annab sarnase valu põlvekedra ülemise serva kohal.
Jooksja põlv (iliotibiaalse trakti sündroom)
Põletav või terav valu põlve välisküljel, mis tekib tavaliselt kindla jooksuvahemaa järel ja süveneb mäest alla joostes.
Pes anserinuse piirkonna valu
Valu ja hellus põlve siseküljel veidi liigesepilust allpool, kus kinnituvad kolme reielihase kõõlused. Esineb nii jooksjatel kui ka põlveartroosiga inimestel.
Põlveartroosi algus
Liigese jäikus hommikul või pärast istumist, valu koormusel ja vahel krigin. Diagnoosi paneb arst; manuaalne ravi aitab leevendada valu ja jäikust ning toetab liikuvust.
Põlvevaluga seotud lihased ja struktuurid
Põlv on kahe pika kangi vahel, mistõttu puusa- ja säärelihaste seisund mõjutab põlve koormust otseselt. Peegeldunud valu mustrid põhinevad Travelli ja Simonsi triggerpunktide käsiraamatul ning on kliinilised kirjeldused, mitte diagnoos.
Reie nelipealihas: vastus medialis
Stabiliseerib põlvekedra liikumist. Triggerpunktid võivad peegeldada valu põlve ette ja siseküljele; Travell ja Simons seostavad neid ka põlve ootamatu „järeleandmisega“.
Vastus lateralis
Suurim nelipealihase osa. Triggerpunktid annavad valu reie välisküljele ja põlve välisservale; pinge võib mõjutada põlvekedra liikuvust.
Rectus femoris
Ületab nii puusa- kui põlveliigese. Triggerpunktid peegeldavad valu põlvekedra ümbrusse ja selle taha, sageli öösel.
Tensor fasciae latae ja iliotibiaalne trakt
Lihas pingutab iliotibiaalset trakti, mis kulgeb reie välisküljel põlveni. Triggerpunktid lihases võivad anda valu reie välisküljele kuni põlveni; trakt ise on kõõluseline kude, mitte lihas.
Tagareie lihased
Kõverdavad põlve ja kontrollivad sääre pöörlemist. Kakspealihase triggerpunktid peegeldavad valu põlveõndlasse; pool-kõõluslihase kõõlus kuulub pes anserinuse rühma.
Säärelihas (gastrocnemius)
Kinnitub reieluu alaotsale. Mediaalse pea triggerpunktid võivad anda valu põlveõndlasse ja jalalabale.
Popliteus (põlveõndlalihas)
Väike sügav lihas, mis „avab lukust“ sirge põlve. Annab valu põlveõndlasse, eriti kükitades, mäest alla minnes või joostes.
Keskmine tuharalihas (gluteus medius)
Hoiab vaagnat ja reit ühel jalal seistes kontrolli all. Ei peegelda valu põlve, kuid nõrkus võib suurendada põlve koormust; lihase pinge vähendamine ja liikuvuse parandamine toetavad põlve koormuse ühtlast jaotumist.
Miks ülekoormusvalu tekib
Koormus ja taluvus. Kõige sagedamini on põhjus selles, et koormus (jooksukilomeetrid, hüpped, kükid, trepid, kaal) on kasvanud kiiremini kui kudede kohanemisvõime. Seetõttu on koormuse mõistlik reguleerimine iga raviplaani alus.
Puusa ja jala kontroll. Põlvekedra valuga inimestel võivad esineda muutused puusa ja põlve lihaste töös: osa lihaseid on ülekoormatud ja pingul, teised ei toeta põlve piisavalt. Lihastöö aitab tasakaalustada lihaspinget ja vähendada põlvele langevat koormust.
Ülekoormatud kõõlus. Korduvast koormusest ärritunud kõõlus muutub valulikuks ja tundlikuks, eriti hüpetel, kükkidel ja trepil. Sobiv koormus koos sihitud raviga aitab kõõlusel taastuda – ärritunud kõõlus vajab koormuse vähendamist, mitte täielikku puhkust.
Lihaspinge ja triggerpunktid. Pingul või triggerpunktidega reie- ja säärelihased võivad valu põlve ümber peegeldada ja liikumist piirata. Lihaste käsitlemine võib vähendada valu ja parandada liikuvust.
Kuidas võivad meie meetodid aidata
Meditsiiniline massaaž
Reie-, tagareie- ja säärelihaste pinge vähendamine. Massaaž võib leevendada valu, parandada lihaste elastsust ja põlve liikuvust ning vähendada põlvele langevat koormust.
Triggerpunkti teraapia
Sihitud töö nelipealihase, tensor fasciae latae, popliteuse ja säärelihase triggerpunktidega, kui need annavad põlve ümber peegelduvat valu.
Manuaalteraapia ja liigese mobilisatsioon
Põlveliigese ja põlvekedra liikuvuse parandamine, eriti jäikuse korral. Põlveliigese mobilisatsioon vähendab valu ja parandab põlve funktsiooni.[1]
Lööklaine teraapia (ESWT)
Lööklaine vähendab põlvekedra kõõluse (hüppaja põlve) kroonilist valu ja parandab põlve funktsiooni. Süstemaatilise ülevaate järgi oli see mitmes uuringus tulemuslikum kui teised mitteoperatiivsed meetodid[2]. Tavaliselt 3–6 seanssi 4–7-päevase vahega.
Kõrgintensiivne magnetteraapia (EMTT)
Kasutame lihaspinge ja valu leevendamiseks põlveartroosi ja kõõluseprobleemide korral, sageli koos manuaalse raviga.
Kinesioteipimine
Võib vähendada põlvekedra valu ja hõlbustada liikumist[3]. Teip püsib tavaliselt 3–5 päeva.
Terapeutiline spordimassaaž
Jooksjatele ja hüppealade sportlastele: reie välis- ja tagakülje ning sääre lihaste taastamine treeningkoormuse kõrval.
Mida ütlevad teadusuuringud
Allpool on lühikokkuvõte süstemaatilistest ülevaadetest ja metaanalüüsidest, mis toetavad meie kasutatavaid meetodeid.
Mobilisatsioon vähendab põlvevalu
12 randomiseeritud uuringu ülevaates vähendas põlveliigese mobilisatsioon valu ja parandas põlve funktsiooni[1].
Lööklaine põlvekedra kõõluse valu korral
Süstemaatilise ülevaate järgi vähendas lööklaine põlvekedra kõõluse kroonilist valu ja parandas funktsiooni ning oli mitmes uuringus tulemuslikum kui teised mitteoperatiivsed meetodid[2].
Teipimine põlvekedra valu korral
10 randomiseeritud uuringu metaanalüüsis vähendas kinesioteipimine põlvekedra valu ja parandas põlvefunktsiooni[3].
Manuaalne ravi põlveartroosi korral
14 uuringu metaanalüüsi järgi vähendas manuaalne ravi põlveartroosi korral valu ja jäikust ning parandas funktsiooni[4].
Ravikuur samm-sammult
1. Hindamine ja ohumärkide kontroll
Küsitleme valu tekke, koormuse ja varasemate vigastuste kohta, hindame liikuvust ja lihaseid ning kontrollime vastunäidustusi. Kui kahtlustame vigastust, liigesepõletikku või muud arsti pädevusse kuuluvat seisundit, suuname arsti või ortopeedi juurde.
2. Valu ja pinge vähendamine
Aktiivse ravi ajal on seansid 4–7-päevase vahega: massaaž, triggerpunktide käsitlemine, vajadusel mobilisatsioon, teipimine või aparaatravi. Samal ajal kohandame koormust.
3. Koormuse järkjärguline taastamine
Valu vähenedes jätkame lihastööga ja toetame järkjärgulist naasmist tavapärase koormuse juurde – jooksu, hüpete või trepikoormuse juurde.
4. Hooldus ja ennetamine
Pärast aktiivset ravi aitavad regulaarsed hooldusseansid tulemust hoida ja ägenemisi ennetada; aja saab kokku leppida vastavalt vajadusele.
Mida saad ise teha
- Vähenda ajutiselt valu esile kutsuvat koormust (näiteks jooksumahtu, sügavaid kükke, hüppeid), kuid jää liikuma – täielik puhkus ei ole tavaliselt vajalik.
- Kasuta lihtsat juhist: treeningu ajal on kerge ebamugavus lubatud, kuid valu ei tohiks järgmisel hommikul olla tugevam kui varem.
- Suurenda jooksumahtu järk-järgult ja jälgi, millal ning kus valu tekib.
- Pikal istumisel tõuse aeg-ajalt püsti ja siruta jalgu.
- Kui valu süveneb, tekib turse või põlv lukustub, vähenda koormust ja pöördu arsti poole.
Kas põlv valutab koormusel?
Broneeri aeg Viimsi Haiglas (Ravi tee 4) või Pärnus (Rüütli 47). Hindame liikuvust ja lihaseid ning anname teada, kui on vaja ka arsti hinnangut.
Korduma kippuvad küsimused
Seotud teenused ja teemad
Kasutatud allikad
- Jayaseelan DJ, Scalzitti DA, Palmer G, Immerman A, Courtney CA. The effects of joint mobilization on individuals with patellofemoral pain: a systematic review. Clin Rehabil. 2018;32(6):722-733. doi.org/10.1177/0269215517753971
- Mani-Babu S, Morrissey D, Waugh C, Screen H, Barton C. The effectiveness of extracorporeal shock wave therapy in lower limb tendinopathy: a systematic review. Am J Sports Med. 2015;43(3):752-761. doi.org/10.1177/0363546514531911
- Jiao H, Tao M, Cui X. Efficacy on pain and knee function of Kinesio taping among patients with patellofemoral pain syndrome: a systematic review and meta-analysis. BMC Musculoskelet Disord. 2025;26(1):388. doi.org/10.1186/s12891-025-08627-7
- Xu Q, Chen B, Wang Y, Wang X, Han D, Ding D, Zheng Y, Cao Y, Zhan H, Zhou Y. The effectiveness of manual therapy for relieving pain, stiffness, and dysfunction in knee osteoarthritis: a systematic review and meta-analysis. Pain Physician. 2017;20(4):229-243. pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28535547/
See leht on informatiivne ega asenda arsti diagnoosi ega ravi. Ägeda vigastuse, turse, liigese lukustumise või põletikunähtude korral pöördu arsti poole.